Läbi tähevärava by Trofimov Lyrics
Kuradi kolmapäev, seisan mahlatorni toel
Tõstan viimased kastid tööl, keha põrgulikult soe
Põrgulikult loen, paradiisi kutse poeb
Südamesse mulle, kuid kutse pole soe
Peas keerab taifuun ja silmades on söed
Kahel rattal veeren endale omasel moel
Täidan käsku armastusest nagu koer
Surun pihku oma tahtmise ja hävitan ta koed
Tunnen, et varsti pean sulgema oma poed
Tunnen, et vartsi saab otsa minu loeng
Varsti on sassis minu soeng
Lähen ringiga sinna, kus kord südames hakkas soe
Mu emmikallikas nagu omaenda poeg
Merineitsi saabus, kui külmaks muutus aeg
Õues oli palav, kui silmas oli vaev
Hala minus, põhja läks idas ilus päikselaev
Pilk läbipõlend, hing hele nagu fakkel
Rindkere saab atakke igal ajahetkel
Pirn silmis, fookus seal, kus Väike Vanker
Tähtedest langend ja murtud on ankle
Rütm biidil jagab veel rõõmu mulle lahkelt
Toob toitu sellele, kes ei kaani enam ahnelt
Kael kõver, pea kuklas, vahin raskelt
Loodan luua lifti sellel alumisel astmel
Ülemisel tasemel läks järsku jube koledaks
Kui ületasin tasemed ja mäng sai otsa
Ümisesin sellest, mis pole ilmaruumis olemas
Kui langesin tähena, maandasin pea oksa
Supernooval võhm väljas, puudub energia
Rüht laiali, see on pimeduste sünergia
Nõrkus alles startis, juba levib kui epideemia
Minu raudverest saab aneemia, mu head mõtted düsenteerias
2x
Pilk idas, hing ihkab näha päiksetõusu
Pilk vilgas, hing ihkab näha päiksejõudu
Täht vilgub öö läbi, laulab ühte laulu
Koit aga toob varjust välja ainult õudust
4x
Jõgi, mis kord voolas läbi tähevärava
Mees, kes kord hoolis ja oli vähe säravam
Tallub ühte rada oma hoovis läbi värava
Lahti ei suuda lasta ja elab läbi häda ta
2x
Himaalaja tipust otse Mariaani põhja
Aga varsti aeg Zeusil kentaur tagasi tõsta
Tõstan viimased kastid tööl, keha põrgulikult soe
Põrgulikult loen, paradiisi kutse poeb
Südamesse mulle, kuid kutse pole soe
Peas keerab taifuun ja silmades on söed
Kahel rattal veeren endale omasel moel
Täidan käsku armastusest nagu koer
Surun pihku oma tahtmise ja hävitan ta koed
Tunnen, et varsti pean sulgema oma poed
Tunnen, et vartsi saab otsa minu loeng
Varsti on sassis minu soeng
Lähen ringiga sinna, kus kord südames hakkas soe
Mu emmikallikas nagu omaenda poeg
Merineitsi saabus, kui külmaks muutus aeg
Õues oli palav, kui silmas oli vaev
Hala minus, põhja läks idas ilus päikselaev
Pilk läbipõlend, hing hele nagu fakkel
Rindkere saab atakke igal ajahetkel
Pirn silmis, fookus seal, kus Väike Vanker
Tähtedest langend ja murtud on ankle
Rütm biidil jagab veel rõõmu mulle lahkelt
Toob toitu sellele, kes ei kaani enam ahnelt
Kael kõver, pea kuklas, vahin raskelt
Loodan luua lifti sellel alumisel astmel
Ülemisel tasemel läks järsku jube koledaks
Kui ületasin tasemed ja mäng sai otsa
Ümisesin sellest, mis pole ilmaruumis olemas
Kui langesin tähena, maandasin pea oksa
Supernooval võhm väljas, puudub energia
Rüht laiali, see on pimeduste sünergia
Nõrkus alles startis, juba levib kui epideemia
Minu raudverest saab aneemia, mu head mõtted düsenteerias
2x
Pilk idas, hing ihkab näha päiksetõusu
Pilk vilgas, hing ihkab näha päiksejõudu
Täht vilgub öö läbi, laulab ühte laulu
Koit aga toob varjust välja ainult õudust
4x
Jõgi, mis kord voolas läbi tähevärava
Mees, kes kord hoolis ja oli vähe säravam
Tallub ühte rada oma hoovis läbi värava
Lahti ei suuda lasta ja elab läbi häda ta
2x
Himaalaja tipust otse Mariaani põhja
Aga varsti aeg Zeusil kentaur tagasi tõsta